Koolis on olnud suht vaikne...
Kuigi meie rekord hilineja jäi hiljaks ka Esmaspäeva hommikul...:D Siis otsustas klass, et nii... homme meile palun kooki... mis te arvate kas POISS(!) kes jääb pidevalt hiljaks, tuleb kooli teisipäeva hommikul õigel ajal? KOOS KOOGIGA?! Vastasite: Muidugi mitte?! Vastus oli vale! Me sõime terve klassiga esimese tunni aeg kooki!;)
Niipalju siis sellest.. Aaa.. muide koolis on kõigil 10. klassi õpilastel, keda ma näinud olen, pinal, mis sisaldab SULEPEAD(!), värvilisi pliiatseid (need on teritatud), kahte kastakat ja harilikku pliiatsit. Kas pole mitte võõras? Võrreldes Eesti moega, kus koolis käiakse ühe pastaka, kui sellegiga?:)
Aga muidu olin terve selle nädala kodus oma "vanaemaga" kes on 85 aastat vana... NB! Räägib ka inglise keelt!;) Beat that!;) Nädal möödus rahulikult...
Nii rahulikult, et ma kudusin terve nädalaga 2 paari kindaid(I):D
Kuidas teile meeldivad?:) NB! Pisematelt oli Auto ära tuntav! Ma olen õnnelik!;)
Aga reede hommikul, ärgates kuradi kuus kolmkümmend jah 6.30 minnes kooli 7.45ks saades teada, et noo kurat mul pole täna ühtegi tundi oli ikka päris lõbusalt masendav kül...:D
Aga pole hullu:) Selle parandas see, et lõunal jõudis koju mu emps, kes oli oma 6. klassiga ekskursioonil... ja peale lõunat tuli üks mu vennas!:) Ja südaöö paiku jõudsid koju ka mu õde ja tema tüdruksõber!:)
Laupäeval magasime kõik lõbusalt lõunani!;) Päris mönus oli!:) Sõime, ja kell oli juba 3 saanud!;) Käisin kutsuga jalutamas jaaa.... siis oli kell juba 5 saanud... ja meil oli plaan minna välja sööma - nimelt restorani kogu perega!:) Ehk siis... Emps, Vanaema, Õde Thalita koos perega (Pojad Joris ja Miko ning nende isa Timo), Vend Jan-Michael, Teine Õts Mariana koos oma sõbranna Stefy'ga ja moodsa hilinemisega saabus ka teine vend Joachim..:D Imekspandav on see, et kui Eestis vaadatakse üle restorani kilkavaid lapsi altkulmu "ole-vait" näoga, siis siin hakkavad inimesed soojalt naeratama!:) ?! Kus on loogika?:)
Ühesõnaga... Väga nummikas oli:)
Üks pisike veits udune pilt Restost!:)
Kui koju tulime, siis istusime rääkisime juttu ja värki... mängisime mingit lauamängu ka!:) Ja kell siin lohtsalt jookseb, sest magama läksin ma pool 1....
Sellegi poolest pühapäeval me nii kaua ei maganud... vaid kümneni... ja siis oli juba all laud kaetud ja ma pidin sööma minema... Aga peale sööki käisime jalutamas!:) Stefy, Mariana, Vanaema, Jan-Michaeli ja Jorisega!:) Aaa, ja muidugi oli meiega 2 koera, üks siis "minu" ja teine õe oma!:)
Vasakult siis: Mu suur vend Jan ja paremal mu õts Mariana
Ja muidugi on pildil ka Juli!:)
Meie seltskond siis suundumas maja taha suurepärase vaatega põllu ringile!;)
Vasakult: Mariana, Joris, Vanaema, Stefy, Jan!:)
Ja sedasi see aeg jooksis... Varsti oli kell kolm ja me suundusime teaterisse, jah, me läksime lõbusalt koos õdede vendade ja emadega teatrisse!:) Tüki nimi oli "Momo" ja see oli üks pisike tänava tüdruk... Kuigi ütlen ausalt et ei saanud võibolla päris kõigest päris õigesti aru... siis jutu boint oli see, et "suurtel" inimestel on koguaeg kuhugi kiire, ja aega vähe, ei osata nautida aega hetke momendis... elatakse kuskil mujal kui olevikus, sest koguaeg on kiire... Tegemist oli nukuteatriga... rääkides teatri kultuurist Saksamaal, siis siin võib kohata teatris inimesi vabalt ka dressides mul on selline tunne... sest kui meil on normaalne minna teatrisse kostüümi/kleidi'ga siis siin võid sa sinna minna kuidagi palju vabamalt.. ma ei oska seda väga seletada!:) Aga kokkuvõtlikult, tükk oli hea!:) Olgugi, et ma kõigest aru ei saanud!:)
Aga teatri lõppedes... Suundusid enam-vähem kõik oma rada... Esimesena pani punuma Joachim koos vanaemaga... veidi aja pärast läksid ka Stefy ja Mariana kodu poole... (Kuna kodu teed nende jaoks on pikkad, siis tegelikul on ju iseenesest mõistetav, et üks nädalavahetus ei saa kesta igavesti) Ja varsti läks ka Thalita ja alles oli jäänud vaid Emps ja Jan... Ka viimane läheb esmaspäeval tagasi oma kooli juurde! Seega jaa... ausalt... olen aru saanud... et hüvastijätud - kutsuge neid kasvõi - peatse koutumiseni ei meeldi mulle absoluutselt... viimase paari kuu jooksul on olnud neid liiga palju... ausalt inimesed, ma vist sooviks päriselt, et te kõik koguaeg mu kõrval oleks, kuigi ma tean, et te olete mu jaoks Alati olemas... On siiki teadmine, et te olete kaugel! Aga olgu... aitab masendusest, nagu mainitud siis tähenab see siiski vaid üht, kui saad öelda headaega, siis peale selle saad öelda jälle tere!;) Nii et!;) Jahh!:)
Veel üks pilt kokkuvõtlikult mu õdedest, vendadest!:)
Vasakult: Mariana, Emps, Joachim (Noorem vend), Thalita, Jan-Michael:)
*NB! Selle nädala jooksul olen püüdnud ma kodus rääkida VÕIMALIKULT VÄHE inglise keelt... mis polegi olnud väga õudsalt raske, või noh... olgem ausad, et ikka on ka... aga ma olen hakkama saanud!:) Muidugi on 2/3 juttu räägitud 2 korda... aga siiski... mina olen tulemusega rahul!:)
Musid teile kõigile ja inimesed, kuigi te teate, et teie kõrval on alati keegi olemas, siis öelge talle, kui oluline ta teile tegelikult on (te ei pea seda tegema 6 korda päevas enne ja peale sööki) aga siiski, vahest tuletage meelde, kui õnnelik te olete, et ta teil olemas on!;)
Päikest teile!:)
Teie Airi:)
No comments:
Post a Comment