Ärkasin siis lõplikult sõin hommikust ja läksin bussi peale, seekord mitte sellesse samasse peatusesse, kuhu iga päev!:) Sõitsin kooli!:) Alustasime meie VIIMASE GRAMATIKA TUNNIGA!:) Peale seda kordasime mitmeid ja mitmeid kordi meie muusikali ja peaproovi ei tulnudki!:D Sest koguaeg oli midagi...:D
Kirjutasime ükteiste selja peale viimaseid toredusi, ja pabereid endale ei saanud...
Kui koju tulin koolist, siis õmblesin veel viimased asjad ära, mis teha lubasin, sest teadmine, et varsti minema sõidan on nii kohutavalt kiiresti tulnud...
Kui kell 5 sai, siis läksime Thalheimi, kus olid ka kõik teised nii kalliks saanud inimesed!:)
Sõime ja sõime veel ja veel natuke, ning peale seda tuli juba meie näidendi peaproov, ei olnudki nii jube, kui alguses kõik kartsime!:)
Siin siis üks pilt meie etteastest, kvaliteet pole just parim, aga siiski!:)
Rääkisime veel ja veel... ja siis oli aeg koju tulla... alustasin pakkimisega... ja veendusin, et ma ei tea, mida ma teeks, kui emps poleks mulle ühte spordikotti juurde toonud.... (asjad ei mahuks ära, juba peale kuud)
Ja siis ma lõpuks loobusin ja läksin magama...
Hommikul oli kõik nii nagu viimased 3 reedet, ärganud, söönud ja kooli läinud... Aga täna teadmisega, et ei näe neid inimesi enam terve aasta ja peale selle kes teab kas, kus, miks ja millepärast...
Tee kooli oli nukker, kõik mõtlesid sellele, mis edasi saab.... koolis me enam gramatikaga ei tegelenud... lihtsalt istusime ja rääkisime... ja kui igaüks pidi rääkima mida ta ei taha "endaga kaasa võtta" mille "ta kaasa võtab" ja "mis igaveseks alles jääb" siis ausalt... pisar tuli silmanurka kui igaüks oli öelnud et sõbrad on see kes igaveseks jääb... ja lihtsalt kõik see... neli nädalat võib kokku liita 12 nii erinevat inimest nii kõvasti, et see on suisa uskumatu....
Saime kätte eile selgadele kirjutatud suurepärased teadmised:
*Mida ma teeks ilma sinu abita? Sa oled mu mitmeid kordi välja aidanud aidanud oma leidlikusega.
*Alati naeratav.
*Sa oled väga lahke ja nii positiivne inimene! Ja ma olen väga õnnelik, et Sa siin oled.
....
Jaaa niii edasi... com'n ja kõik meie suurepärased inimesed... nad lihtsalt sõidavad laiali teadmata kuhu....
Tegime tühjaks kõik seinad, mille me olime ise meie teadmisi täis mahutanud.... Ja nüüd olid seina lihtsalt tühjad....
Lõunasöögi aeg pole meie laud kunagi nii vaikne olnud.... isegi see kui keegi vahepeale "Silence" ütles ei muutnud asja....
Ja nii see päev möödus, murdusid ka kõige tugevamad!
Kui peale kooli bussiga koju tulin ja peale bussist välja astumist lihtsalt nutma hakkasin siis noo... ausalt...
Aga, olgem ausad!:) Tuleb uus esmaspäev kõige uuega, uued tutvused, uus elukoht, uus kool, uus ema aga see kõik ei tähenda seda, et ma olen kõik vana maha matnud!:) Ma tean, et mul on inimesed igas maailma otsas kuhu iganes ma ka ei satuks!:) Ja Eesti rahvas, ma tean et olete mu jaoks alati olemas ja kodu on seal!!!:)
Tegin täna Eesti kooki kodus!:) Sellist nagu tavaliselt Eestis!:) Kõigile meeldis!:) Siis käisid veel Willy ja Benua külas... ja siis... nüüd siin ma olen... Hakkan kohe oma ülejäänud asju kokku pakkima...
Olge seal kodus tublid!:)
Teie Airi!:)
